Mis on diabeet? Sümptomid, tüsistused ja ravi | Patsiendi juhend

Mis on diabeet? Sümptomid, tüsistused ja ravi

Diabeet ehk suhkurtõbi on krooniline ainevahetushaigus, mille korral veresuhkur on püsivalt liiga kõrge, sest organism ei tooda piisavalt insuliini või ei kasuta seda tõhusalt. Õigeaegne avastamine ja ravi aitavad oluliselt vähendada tüsistuste riski.

Mis on diabeet?

Diabeet on krooniline haigus, mille korral vere glükoosisisaldus (veresuhkur) on tõusnud. Selle põhjuseks on kas insuliini puudus, insuliini toime nõrgenemine või mõlema kombinatsioon. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab glükoosil rakkudesse jõuda ja energiana kasutada.

Kui veresuhkur püsib aastaid kõrge, kahjustab see veresooni ja närve. See suurendab südameinfarkti, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse, nägemise kaotuse ja jalahaavandite riski.

Kui levinud on diabeet?

Diabeet on üks levinumaid kroonilisi haigusi maailmas. Hinnanguliselt elab maailmas sadu miljoneid inimesi diabeediga ning haigestumus kasvab kiiresti. Väga paljudel inimestel on diabeet diagnoosimata, mis tähendab, et nad ei saa vajalikku ravi ega järelvalvet.

Euroopa piirkonnas on diabeet samuti üks sagedasemaid kroonilisi haigusi, mõjutades miljoneid täiskasvanuid ja arvestataval hulgal lapsi ning noorukeid. See muudab diabeedi varajase avastamise ja ennetuse iga riigi tervisepoliitika võtmeküsimuseks.

Diabeedi peamised tüübid

1. tüüpi diabeet

1. tüüpi diabeedi korral hävitab immuunsüsteem kõhunäärme insuliini tootvad rakud. Insuliini tootmine lakkab või jääb väga väheseks. Haigus algab tavaliselt lapseeas, noorukieas või noore täiskasvanuna, kuid võib avalduda igas vanuses.

1. tüüpi diabeedi ravi aluseks on eluaegne insuliinravi koos veresuhkru regulaarse jälgimise, toitumise ja liikumisega.

2. tüüpi diabeet

2. tüüpi diabeedi korral muutuvad keha rakud insuliini suhtes vähem tundlikuks (insuliiniresistentsus) ning aja jooksul väheneb ka insuliini tootmine. See vorm on tihti seotud ülekaalu, vähese liikumise, ebatervisliku toitumise ja vanusega, kuid rolli mängivad ka pärilikud tegurid.

2. tüüpi diabeeti saab sageli aastaid ennetada või edasi lükata kaalulanguse, liikumise ja toitumise muutustega. Vajadusel lisatakse tablettravi ning hiljem insuliin või teised süstitavad ravimid.

Rasedusdiabeet

Rasedusdiabeet tekib esmakordselt raseduse ajal, kui raseduse hormoonid muudavad ema organismi insuliini suhtes vähem tundlikuks. Tavaliselt möödub see pärast sünnitust, kuid suurendab hilisemat 2. tüüpi diabeedi riski emal ning mõjutab ka lapse terviseriske.

Muud diabeedi vormid

Lisaks esineb haruldasemaid diabeedi vorme (nt monogeensed diabeedid, pankrease haigustega seotud diabeet, teatud ravimite esile kutsutud diabeet). Need vajavad eriarsti täpset diagnoosi ja käsitlust.

Prediabeet (diabeedieelne seisund)

Prediabeet on seisund, kus veresuhkru näidud on normist kõrgemad, kuid ei vasta veel diabeedi kriteeriumitele. See on oluline hoiatussignaal, et elustiili muuta – just selles faasis on võimalik diabeeti kõige tõhusamalt ennetada.

Diabeedi sümptomid

Diabeedi sümptomid arenevad sageli tasapisi, eriti 2. tüübi korral. Tüüpilised kaebused on:

  • suurenenud janu ja sage urineerimine;
  • kiire väsimus ja jõuetus;
  • nägemise ähmastumine;
  • põhjendamatu kaalulangus (eriti 1. tüübi puhul);
  • sage haigestumine ja aeglaselt paranevad haavad;
  • tuimus, kipitus või põletav tunne jalgades ja labajalgades.

Mõnel inimesel ei esine peaaegu üldse sümptomeid ja diabeet avastatakse juhusliku vereanalüüsi käigus.

Kuidas diabeeti diagnoositakse?

Diabeedi diagnoos pannakse vereanalüüside alusel. Kasutatakse peamiselt kolme testi:

  1. Paastuveresuhkur (FPG) – veri võetakse pärast vähemalt 8-tunnist söömata olekut.
  2. 2-tunni glükoosikoormus (OGTT) – mõõdetakse veresuhkur 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist.
  3. HbA1c – näitab keskmist veresuhkru taset viimase ~3 kuu jooksul.

Vere glükoosiväärtused (täiskasvanutel)

Mõõdik Normaalne Prediabeet Diabeet
Paastuveresuhkur < 5,6 mmol/L (< 100 mg/dL) 5,6–6,9 mmol/L (100–125 mg/dL) ≥ 7,0 mmol/L (≥ 126 mg/dL)
2h OGTT < 7,8 mmol/L (< 140 mg/dL) 7,8–11,0 mmol/L (140–199 mg/dL) ≥ 11,1 mmol/L (≥ 200 mg/dL)
HbA1c < 5,7% 5,7–6,4% ≥ 6,5%

Diabeedi diagnoosi kinnitamiseks on tavaliselt vaja kaht patoloogilist tulemust samal või erinevatel testidel, välja arvatud olukord, kus esinevad selged diabeedi sümptomid ja väga kõrge veresuhkur.

Diabeedi ravi põhimõtted

Diabeedi ravi eesmärk on hoida veresuhkur võimalikult lähedal sihtväärtustele, vähendada tüsistuste riski ja parandada inimese elukvaliteeti. Ravi koosneb tavaliselt kolmest suurest blokist:

  • Elustiilimuutused – tervislik toitumine, piisav liikumine, kehakaalu normaliseerimine, suitsetamisest loobumine.
  • Ravimid – tabletid, süstitavad ravimid ja/või insuliin, vastavalt diabeedi tüübile ja raskusastmele.
  • Regulaarne jälgimine – veresuhkur, vererõhk, vere rasvade tase, neerude ja silmade seisund, jalalabad.

1. tüüpi diabeedi korral on insuliin vältimatu. 2. tüüpi diabeedi puhul alustatakse enamasti elustiili korrigeerimisest ja tablettravist; hiljem lisatakse vajadusel teisi ravimeid või insuliini.

Kuidas diabeeti ennetada?

Kuigi 1. tüüpi diabeeti praegu ennetada ei saa, on 2. tüüpi diabeedi risk märgatavalt vähendatav. Olulised sammud:

  • hoia kehakaal võimalikult normaalses vahemikus;
  • liigu vähemalt 150 minutit nädalas mõõduka koormusega (näiteks kõnd, rattasõit);
  • eelista täisteratooteid, köögivilju, kaunvilju, pähkleid, kala ja vähenda lisatud suhkru ning töödeldud toidu tarbimist;
  • väldi suitsetamist ja piirata alkoholi tarvitamist;
  • kontrolli regulaarselt veresuhkrut, eriti kui sul on ülekaal, kõrge vererõhk või diabeet perekonnas.

Diabeedi mõisted (sõnastik)

Diabeet mellitus
Krooniline haigus, mille korral veresuhkur on püsivalt kõrge insuliini puuduse või insuliiniresistentsuse tõttu.
Insuliin
Kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab glükoosil verest rakkudesse liikuda ja energiana kasutusse minna.
Insuliiniresistentsus
Seisund, kus keha rakud ei reageeri insuliinile tavapäraselt, mistõttu on sama efekti saavutamiseks vaja rohkem insuliini.
Veresuhkur (glükoos)
Põhiline „kütus“ rakkudele, mis ringleb veres. Liiga kõrge tase pikema aja jooksul kahjustab veresooni ja närve.
Paastuveresuhkur (FPG)
Vere glükoosisisaldus pärast vähemalt 8-tunnist söömata olekut.
OGTT (glükoositaluvuse test)
Test, mille käigus mõõdetakse veresuhkrut enne ja 2 tundi pärast kindla koguse glükoosi joomist, et hinnata, kuidas organism suhkrut käsitleb.
HbA1c
„Pika suhkru“ näit – näitab, kui kõrge on olnud keskmine veresuhkur viimase 2–3 kuu jooksul.
Prediabeet
Diabeedieelne seisund, kus veresuhkru näidud on normist kõrgemad, kuid ei vasta veel diabeedi kriteeriumitele.
Hüpoglükeemia
Liiga madal veresuhkur, mis võib põhjustada värinat, higistamist, südamepekslemist, segasust ja rasketel juhtudel teadvusekadu.
Mikrovaskulaarsed tüsistused
Väikeste veresoonte kahjustus, mis võib viia silmapõhjakahjustuse, neerukahjustuse ja närvikahjustusteni.
Makrovaskulaarsed tüsistused
Suurte veresoonte kahjustus, mis suurendab südameinfarkti, ajuinsuldi ja perifeerse veresoonkonna haiguste riski.

Korduma kippuvad küsimused diabeedi kohta

Kas diabeeti saab välja ravida?

Praegu ei ole 1. ega 2. tüüpi diabeedile lihtsat „väljaravi“. Kuid hea ravi ja elustiiliga saab hoida veresuhkru kontrolli all ning elada pikka ja aktiivset elu, vähendades tüsistuste riski.

Kui tihti peaks diabeediga inimene kontrollis käima?

Tavaliselt soovitatakse perearsti või eriarsti regulaarset jälgimist vähemalt 1–2 korda aastas, keerulisema kuluga diabeedi puhul sagedamini. HbA1c analüüs tehakse enamasti iga 3–6 kuu järel.

Kas diabeet tähendab, et pean magusa täielikult ära jätma?

Diabeet ei tähenda, et ükski magus suutäis pole kunagi lubatud, kuid igapäevaselt peaks lisatud suhkru kogus olema väga väike. Oluline on kogu menüü tasakaal, portsjonid ja regulaarne liikumine. Individuaalne plaan lepitakse kokku koos tervishoiutöötajaga.

diabeet